Klaver kui instrument võimaldab mängida väga erinevate žanrite muusikat – sümfooniatest (sümfoonia partituuride klaviirid, ooperite klaveriseaded), barokist POPi, jazzi, ning avangardini välja. Klaver on dünaamiline instrument, mis võimaldab kontserditel anda võimsa muusikalise elamuse. Klaveri leiutajaks peetakse Bartolomeo Cristoforit. 1700-st aastast. Esimesed kirjalikud ülestähendused uue instrumendi “piano, e il forte” ( Piano Forte oli algselt uue leiutise nimi), mis tõlgituna tähendas, et mängida saab nii vaikselt kui valjusti. Kuid kindlalt saab väita klaveri olemasolu ajakirja artikli põhjal 1711. aastast, kus tolleaegne ajakirjanik Scipione Maffei teatas oma kirjutises, et on müüdud maha 3 Bartolomeo Cristofori leiutatud uut instrumenti “piano, e il forte”. Neist kaks Firenzesse ja üks Rooma kardinal Ottobonile. Põhiline tänapäevase klaveri ehituses on siiani pärit 1700. aastast Bartolomeo Cristofori inseneri- leiutaja tööst. Aga 19 saj. lõpus tegid saksa klaverimeistrid väga olulisi täiendusi, mis muutsid klaveri selliseks nagu me seda instrumenti tänapäeval tunneme, teame ja kuuleme. Kui J.S.Bachi sõber – kuulus Saksa orelimeister Gotffried Silbermann tõi esimest korda Bartolomeo Cristofori leiutise täiustatud versiooni Bartolomeo Cristofori klaverist Bachile näha, siis Bach laitis instrumendi maha. Aga teisel klaveri ettenäitamisel J.S.Bachile (Saksamaal oli pilli nimi “klaviir”), kui Silbermann oli tugevdanud raami, mis võimaldas paigaldada jämedamaid keeli ja lisada ühe haamri alla kolm keelt, tegi klaver – uus instrument – juba hulga tugevamat ja kvaliteetsemat häält. Bach sattus sellest päris vaimustusse. Oli väga rahul.
Tänapäeva klaveritest
NB ! Kasulik nõuanne. Kui minna kasutatud klaverit ostma, siis tasuks alati võtta kaasa mõni asjatundja – klaveritehnik või häälestaja. Muidu võib juhtuda, et peate raskelt kohale sikutatud instrumendi viima kohe edasi jäätmejaama, vanaraua kogumispunkti ja puidu osa tuleb mürgiste lakkide tõttu turvaliselt utiliseerida. Ahju see ei kõlba ! Kasutatud klaver ei tohi olla väga häälest ära. See viitab asjaolule, et virbli pakk on läbi ja häälestada enam ei saagi. Vene ja nõuka-aegsete pianiinode kohta kehtib kuldreegel: “Mida uuem, seda hullem”. Klaveri tervislikku olukorda vanus alati ei määra. Hulga olulisem on, kas teda on “heaperemehelikult” hoitud ühtlaselt kõetud ruumis. Õhuniiskus ruumis kus on klaver, ei tohiks ka väga kõikuda. See võiks olla vahemikus 40-65 %.